The Pleiades also known as the Seven Sisters, Messier 45, and other names by different cultures, is an asterism and an open star cluster containing middle-aged, hot B-type stars in the north-west of the constellation Taurus. At a distance of about 444 light years, it is among the nearest star clusters to Earth. It is the nearest Messier object to Earth, and is the most obvious cluster to the naked eye in the night sky. It is also observed to house the reflection nebula NGC 1432, an HII region.The cluster is dominated by hot blue luminous stars that have formed within the last 100 million years. Reflection nebulae around the brightest stars were once thought to be left over material from their formation, but are now considered likely to be an unrelated dust cloud in the interstellar medium through which the stars are currently passing.[10] This dust cloud is estimated to be moving at a speed of approximately 18 km/s relative to the stars in the cluster.Computer simulations have shown that the Pleiades were probably formed from a compact configuration that resembled the Orion Nebula.=10.5px Astronomers estimate that the cluster will survive for about another 250 million years, after which it will disperse due to gravitational interactions with its galactic neighborhood.Together with the open star cluster of the Hyades, the Pleiades form the Golden Gate of the Ecliptic.

In Estonian: 

Sõnni tähtkujus asuvat ja veidi udust miniatuurset Suurt Vankrit meenutavat Plejaadide (M45) täheparve on tuntud antiikaegadest peale üle kogu maailma. Vanade eestlaste suus kandis see nime Taeva Sõel või Sõelatähed, Jaapanis kutsutakse seda Subaruks*, Kreekas ja Roomas nähti selles aga mütoloogilise titaan Atlase ja tema naise Pleione seitset tütart - Maiat, Electrat, Taygetet, Alcyonet, Celaenot, Steropet ja Meropet. Neid jälitas taevas kütt Orion. Sellest ka parve hüüdnimi Seitse Õde, kuigi palja silmaga suudetakse sellest tavaliselt eristada vaid kuute heledamat tähte.Plejaadid on meile üks lähimaid täheparvi, asudes vaid kusagil 440 valgusaasta kaugusel. See on sada korda kaugemal kui Päikesesüsteemile lähim täht, kuid siiski päris meie lähinaabruskonnas. Lisaks, olles moodustunud umbes viimase sajakonna miljoni aasta jooksul, on parv kosmilises mõttes verinoor. Sellele vihjab kõige paremini parve suur kompaktsus, kuna kunagisest udukogust kokku langenud tähed ei ole jõudnud veel Linnutees keereldes laiali hajuda. Silmaga nähtavate väga massiivsete ja kuumade (siniste) tähtede kõrval sisaldab parv tegelikult tuhandeid tähti, millest pisemad ja jahedamad jäävad nähtamatuks isegi teleskoopides. Lisaks arvatakse parves leiduvat hulgaliselt niinimetatud pruune kääbuseid, mis kujutavad endast suhteliselt jahedaid taevakehi, mis ei ole massilt piisavad oma südames termotuumareaktsioonide läitmiseks. Teisisõnu on tegemist läbikukkunud tähtedega.Plejaadide heledamate tähtede nimed. Titaan Atlas ja nümf Pleione vasakul ning nende seitse tütart paremal.

Sinakas udu noorte ja kuumade tähtede ümber arvati kunagi olevat nende tekkest järele jäänud ürggaas. Tänaseks ollakse pigem arvamusel, et tegemist on lihtsalt ebatavaliselt tolmuse ja gaasilise piirkonnaga Linnutees, millest astronoomilises mõttes alles üle-eile tekkinud hajusparv suurel kiirusel läbi sõidab. Plejaade tasub sügiseti ja talvel otsida hilisõhtuti kõrgelt lõunataevast, kuulsast Orionist lääne pool.

Pildistatud 2024. aasta jaanuaris Tõrvast.